Jõudsin tagasi Eestisse just A10 AX seeria treeningult ning saan oma teadmist ka teiega nüüd jagada. Tegemist on Layer7 application delivery controlleri ja load balanceriga, mille võtame Võrguvara tooteportfelli suure tõenäosusega.

axseries_n-1b3

Mis on Load Balancer? 

Load Balancer-i ülesanne on jagada koormust mitme serveri vahel, et saavutada kõrgkäideldavus (balanceri ülesanne on vaadata serverite koormust ja kas nad üldse vastavad, enne kui sinna liiklust saadavad), vähendada reageerimisaega, suurendada läbilaset ja vähendada koormust serveritel. Kuna tegemist on Layer7 seadmega, siis lisaks teeb ta application kihis igasugu imevigureid. Layer7 kihi omaduste näiteid toon vaid HTTP protokolli näitel kuid peab teadma, et Load balancereid suudavad toimetada ka teise prtokollidel nagu DNS, SMTP, FTP jpt.  A10 AX load balancereid saab osta eraldi ‘musta kastina’ kui ka Virtual Appliance VMWare versioonina. Küll tarkvaralisel versioonil on teatud puudused. Näiteks on riistvaralisel kastil paljude toimingute jaoks kiirendusena pandud ASIC mõnda konkreetset omadust täitma.

Application Delivery Controller (ADC)

1) Static/Dynamic RAM cache

AX seeria load balancer suudab vahemällu puhverdada nii staatilisi kui ka dünaamilisi veebilehti. Näiteks delfi.ee avaleht võiks olla mällu puhverdatud ning kuna avaleht saab enam päringuid, siis load balancer vastab mälus oleva infoga. Mõistagi, tuleks seda uuendada mingi aja tagant või mingite triggeritega (nt. avalehe artikklile kommentaari lisamine võiks puhvrit uuendada). See vähendab oluliselt andmebaasi päringuid (see on enamik veebirakenduste puhul pudelikaelaks tavaliselt), vähendab serverite vastu tulevaid pärnguid ja annab märgatavat kiirust.

2) HTTP Hardware compression

Tavaliselt on veebilehitseja ja servei vahel olev liiklus kokku pakitud gzip-ina. Seda suudavad pea kõik veebilehitsejad ja serverid teha. Aga, et serverite koormust vähendada, on mõtekas seda teha load balanceris. Seda väga lihtsal põhjusel – A10 on kompressimise jaoks pannud eraldi spetsiaalse ASIC-u seda tegema. Mõistagi AXsoft versioon ei tee pakkimist riistvaras. Lisaks tuleb kindlasti sellisel juhul maha keerata serveri ja load balanceri vahelisel liiklusel pakkimine :)

3) SSL offload 

Kui veebiserveri liiklus on krüpteeritud, siis A10 AX suudab teha SSL offloadi. See tähendab, et liiklus dekrüpteeritakse load balanceris ning serveri ja load balanceri vaheline liiklus on krüpteerimata kujul. HTTPS koormab serverid väga suurel määral ning seda on jällegi mõtekas teha Load Balanceris, kus selle jaoks on jällegi spetsiaalne ASIC. Lisaks kui tahad load balanceris teha mingisugust HTTP headerite või body asendust, peab load balancer nii ehk naa seda liiklust kürpteerima ja dekrüpteerima. Lisaks A10 suudab kenasti toime tulla ka kliendi sertifikaatidega, mis tähendab et ID kaardi autentimist on võimalik realiseerida juba Load Balanceris, mitte backend serverites.

4) aFleX Layer 7 Intelligence

aFlex on A10 skriptimiskeel, millega võid peaaegu kõike muuta layer-7′s. aFlex baseerub Tcl skriptimiskeelel ning on võrdlemisi lihtne. Ise olen näiteks kasutanud skriptimist load balancerites, kui HTTPl vaja juurde lisada/kustutada mingeid headereid. Aga võid vaadata näiteks, kas klient pärib infot kaustast /images ja siis suunata teda spetsiifilistele pildi serveritele vms. Võimalik teha ka palju keerukamaid lahendusi vajadusel. Mõttes on endal mõne load balanceri peal realiseerida Mobiil-ID autentimine.

 

Global Server Load Balancing

Kui sul on mitu saiti ja nende vahel puudub layer2 ühendus, siis Global Load Balance abil on võimalik balanseerida liiklust kahe saidi vahel. Põhimõteliselt töötab Load Balancer DNS serverina ning monitoorib erinevate saitide servereid ja teeb nende vahel DNS round robinit. Eestis see vist väga rakendust ei leia, kuigi tean et näiteks Postimees kasutab seda. Lisaks, kui ajad rahvusvahelist äri, nagu Google, on võimalik asukoha (geolocation) järgi DNS vastustega mängida – Soomased suunata Soome serverite peale ja Eestlased Eesti serverite peale.

JPM.

Mõistagi on kastil veel hulk omadusi, mida siin eraldi lahti kirjutama ei hakka. Aga märksõnad võib ära mainida:

  1. Loadbalancereid on võimalik HA mõttes klasterdada.
  2. IPv6 Migration (IPv6 and IPv4 Dual Stack, NAT64 & DNS64)
  3. DNS Application Firewall
  4. Security & DDoS Protection (väga legacy)
  5. DNSSEC

Hind?

Ütleme nii, et A10 sööstab Load Balancerite turule sisse täie hooga, sest turuliidrile F5-le on ta pea kõikide omadustega järgi jõudnud.  Isegi skriptimiskeel on mõlemal TCL baasil, et saaksid migreerida võimalikult vähese vaevaga. Millegipärast on neil nimed ka väga sarnased :)  Hind ainult on ligi 3x odavam võrreldes F5-ga.

 

vmwareVMware alustas tegevust 1998. aastal ning sellest ajast saati on ta maailma juhtivamaid virtualiseerimise tarkvara tootjaid. Tõsi, viimasel ajal Microsoft oma Hyper-v-ga pidevalt astub kandadele… Igaljuhul, VMware on tulnud välja uue huvitava tootega, millega ta mõneks ajaks on jälle Microsoftist sammuke ees. Nimeks sellel VMware vSphere Storage Appliance (VSA).  VMware VSA eesmärgiks on pakkuda väikeettevõtetele (Eesti mõistes keskmised ja suured) jagatud kettamassiivi omadusi ja eeliseid, ilma et peaksid sellise kasti endale ostma. VMware vSphere Storage Appliance kasutab kõikide klastrisõlmede loklaalset kettaruumi ning teeb selle ühtseks jagatud kettamassiiviks.

Mis eelised on jagatud kettamasiivil? VMware klaster!

  • Võimalik kasutada klastri sõlmede vahel vMotion-it. See annab võimaluse migreerida virtuaalmasinaid ühelt füüsiliselt sõlmelt teisele. Seda laivis, ilma down time-ta! Põhimõteliselt kopeeritakse mälus olevad andmed üle võrgu teisele sõlmele ning virtuaalmasin käivitatakse seal.
  • Võimalik seadistada VMware High Availability klaster, mis kaitseb virtuaalmasinaid selle eest, et kui üks klastri sõlm katki läheb, siis seal peal töödanud virtuaalmasinad käivitatakse mõnel teisel sõlmel, mõnekümne sekundi jooksul!
  • Võimalik seadistada Vmware Fault Tolerant. Hoiab virtuaalmasinat kahel hostil töötavana, täiesti identsena. Kõik mis mällu  kirjutatakse sünkroniseeritakse teisele virtuaalmasinale. Kui primaarne sõlm maha kukub, jätkab kloonina töötav virtuaalmasin tööd. Down time vaid mõned millisekundid.
  • VMware Distributed Resource Scheduler (DRS) – pidevalt monitoorib klastri sõlmesid ja seal peal olevaid virtuaalmasinaid. Kui mõni sõlm on liiga koormatud, kasutades vMotion-it, migreerib virtuaalsedmasinad vähem koormatud sõlmele. Ise järgnevat DRS omadust pole veel proovinud, aga kui näiteks öösiti mõned sõlmed on väga vähe koormatud, siis on DRS võimeline need sõlmed üldse seisma panema ja kui koormus tõuseb, näiteks hommikul, need sõlmed käivitama. Hoides kokku nii elektri energiat! Think green!
Nagu näha, hulk häid omadusi VMware klastri loomiseks. Küll siiani pidi klastri loomiseks ostma välise jagatud kettamasiivi. Korraliku, igal võimalikul viisil dubleeritud, kettamasiivide hinnad algavad ~10k€ juurest ja seetõttu paljudel keskmistel ettevõtetel need omadused jäävad kasutamata, kuigi vajadus nagu oleks. Muide, kõiki neid VMware klastri omadusi on võimalik kasutada ka vSphere Storage Appliance-ga.

Kuidas VSA töötab?

Tegelikult tööpõhimõte on väga lihtne ja loogiline. Kõikidele sõlmedele installeeritakse Suse Linux, mis oskab sünkroonselt peegeldada jagatud masiivi resurssi teiste sõlmede vahel. VMwarele endale antakse see resurss kätte üle iSCSI mitut path-i pidi. Nõnda nimetatud topelt kaitse: lokaalne RAID + üle võrgu sünroniseerimine (ploki tasemel). No single-point-of-failure.

VSA vs traditsiooniline jagatud kettamasiiv.
vmware-vsa-vs-san

VSA miinused
  1. VSA toetab maksimaalselt kolme sõlme
  2. Soovitatavalt vCenter peab olema eraldi füüsilisel masinal
  3. VSA koormab servereid
  4. Kallis hind

VSA hind

VSA tuleb vahest pisut odavam kettmassiivist, kui osta seda bundle-na. Arvestades, et lisaks koormab see servereid ja paljusid muid asjaolusi, siis tasuvus sellel on küsitav. VSA-d on võimalik osta kahel moel:

  • Standalone (saad ainult VSA omaduse, muud omadused tuleb eraldi osta, listi hind umbes ~5500€ + support)
  • vSphere Essentials Plus Storage bundle (listi hind algab ~7200€ + support, millega saad kolme füüsilise sõlme (max 2 CPU) litsensi + vCenteri litsensi ja vajalikud HA omadused).

SSL VPN DiagrammKõigepealt mis on VPN? Lihtsustatult võib öelda, et VPN-i kasutatakse üle võõra ja/või ebaturvalise võrgu oma asutuse/kodu sisevõrgule ligipääsemiseks. Samuti võib teha VPN-i kahe punkti vahel (nt. harukontorite ja peakontori vahel). Sellisel juhul aga reeglina ei kasutata SSL VPN-i.

VPN-i kasutamine võimaldab turvalist ligipääsu sisevõrgu piiratud resurssidele (intranet, failiserver, videovalve jpm). Näitena võib tuua, et isiklikult oma koduses võrgus kasutan VPN-i oma korteri automaatikavõrkku pääsemiseks, et saaksin mobiiltelefonilt üle EDGE/3G turvaliselt valgust, kardinaid, temperatuuri vms. juhtida.

 

VPN vajab

  1. VPN seadet “serveri” poolt, mis paikneb asutuse võrgus ja vahendab liiklust kliendi ja sisevõrgu vahel
  2. VPN klientprogrammi kliendi poolt, mis paikneb kasutaja arvutis/telefonis ja algatab ühenduse serverisse.
  3. Tunnelit, mis vahendaks (krüptitult) VPN liiklust kliendi ja serveri vahel.

Viise liikluse tunneldamiseks ja krüpteerimiseks kliendi ja serveri vahel on mitmeid. Täna käsitleme neist kõige mugavamat ja lihtsamat, kus eraldi klientprogrammi arvutisse installeerima ei pea. See ongi SSL VPNi eripära, et selle kasutamiseks piisab veebilehitsejast. SSL VPN võimaldab ligipääsu täiesti suvalistest arvutitest, et pääseda kohtvõrgu resurssidele ligi. Kasutaja loob vajaliku ühenduse veebilehitsejas. Veebilehitseja ja VPN seadme vahel liiklus krüpteeritakse nagu kürpteeritakse ka HTTPS-is liiklust: kasutades SSL protokolli või selle järglast TLS (Transport Layer Security) protokolli.

On olemas kaht tüüpi SSL VPN-i:

Fortigate SSL VPN portaal

  • SSL VPN portaal. Logid sisse veebilehitsejaga VPN portaali ning sealt lehelt saad kasutada enamike kohtvõrgu teenuseid. Tõsi, mõne peenema teenuse nagu, Remote Desktop kasutamiseks, on tavaliselt vaja, et lehitsejas oleks Java tugi. Muid teenuseid nagu FTP, SMB, HTTP, HTTPS on võimalik reeglina kasutada otse lehitsejas ilma Java toeta. SSL VPN portaal töötab kui proxy. Vajalikele resurssidele saad ligi läbi portaali enda liidese.
  • SSL Tunnel VPN. Logid samuti sisse veebilehitsejas ja pärast seda on võimalik veebilehitsejas luua tunnel kontori/kodu kohtvõrguga ja kasutada teenuseid nagu oleksid samas kohtvõrgus.  Ehk ei pea teenuseid kasutama läbi portaali, mis muudab teenuste kasutamise vahel ebamugavamaks. Sellisel juhul portaal installeerib lehitsejasse mõne ActiveX pistikmooduli või kasutab ühenduse loomiseks Javat. See moodul loob tunneli ning lisab ruutingu tabelisse vastavad kirjed – kontori kohtvõrku liiklus ruuditakse läbi tunneli.

Tavaliselt SSL VPN seadmed toetavad neist mõlemat.

Miks SSL VPN ikkagi hea on?

  • Arvutisse pole vaja installeerida/seadistada klientprogrammi. Tõsi, tunneli loomiseks on vaja lubada lehitsejal paigaldada pistikmoodul või peab olema Java tugi (sõltub SSL VPN seadme tootjast).
  • SSL VPN on töötab pordil 443, kus peal tegelikult ka töötab HTTPS, mida kasutab SSL VPN. Kui teised VPN-id ühenduse loomiseks kasutavad erilisi- ja mitmeid porte korraga (IPSEC näiteks 500, 50 ja 51), siis avalikes wifi võrkudes reeglina on need väljuvad pordid “kinni keeratud” võrguadministraatori poolt ning VPN ühendust pole võimalik luua. HTTPS porti tavaliselt “kinni ei keerata”, sest siis ei pääseks sa ka näiteks enam internetipanka, Facebooki ega Gmaili. Ehk ühendus on igalt poolt garaneeritud (välja arvatud üks Soome vahelt sõitev Tallinki laev, kus on ühtlasi ka HTTPS port kinni pandud ;) )

Tootjad?
SSL VPN-i on mitmed tootjad juba oma tulemüüride kõhtu paigutanud: Juniper, Cisco, Fortinet jpt. Kuid on võimalik osta ka eraldi “mustasid kaste” ainult SSL VPN-i tarvis. Litsenseerimine ja hind on kõigil nagu ikka erinev. Samuti  vabavara armastajatel on võimalik SSL VPN tööle sättida kasutades selleks vabavaralisi lahendusi nagu OpenVPN.

Kust saab?
Minu käest :)

Smashing Book #3Et kõik veebihuvilised teaksid, et on võimalik teha Smashing Book #3 eeltellimusi 10% soodushinnaga! Tegemist on Smashing Magazine-i kolmanda paberkandjal ilmuva raamatuga. Esimesed kaks raamatut on ennast väga õigustanud ning minu arust ühed parimad turul olevad raamatud veebindusest. Raamat sobib nii arendajale, kujundajale kui ka turundajale.  Minu eeltellimus on igal-juhul juba tehtud!

Iegi kui tunned, et oled sel alal juba professionaal, võib antud raamat tuua sinuni tõdemuse, et alati annab veebi veelgi paremini teha.

Kui esimesed kaks raamatu osa spetsialiseerusid rohkem veebi kasutatavusele, -kujundusele jms, siis kolmas versioon peaks spetsialiseeruma HTML5-, Javascripti- ja CSS3 võimalustele. Lisaks räägib mobiilsete platvormide eripäradest jpm huvitavast.

Telli siit: https://shop.smashingmagazine.com/

Reijo SirilaEi tea, kui hea aeg on suvel blogi pidama hakata, aga just hetk tagasi otsustasin kirjutama hakata tehnoloogiast – toodetest ja lahendustest, mis just mind inspireerivad.

Kõigepealt veidi endast. Tegelen tehnoloogiaga iga päev. Eelkõige just infotehnoloogiaga. Tööst on saanud mu hobi ja see mulle meeldib. Annan missioonitundest mõnda IT-alast loengut viimastele kursustele Tallinna Polütehnikumis. Kui aega saan käin Tallinna Tehnika Ülikoolis. Olen seotud ettevõtetega Võrguvara AS, R&R Solutions. Täpsemalt tegelen arvutivõrkudega, serveritega, spetsiifiliste veebirakendustega ning koduautomaatikaga. Võib öelda, et olen nn DevOp – inimene, kes teab midagi tarkvaraarendamisest ning midagi süsteemide administreerimisest. Blogi missiooniks on kirjutada lahendustest – minu jaoks kõige huvitavamatest, mis mulle silma on hakanud ning võiksid ka Sulle huvi pakkuda. Ja seda arusaadavas emakeeles.